Saturday, August 3, 2013

Juustukuklid


Leib juuretisest

Juuretise tegin ise. Suvalisest paarist käärust leivast ja õunamahlast. Katsin leiva õunamahlaga ja jätsin kööki nurka rätiku alla hapnema umbes viieks päevaks. Äädikakärbsed tekkisin umbes kolmandal päeval.

Siis võtsin umbes 2 dl juuretist, mille segasin umbes 4 dl leige vee sisse. (Hiljem sain teada et juuretist on kõigest 3 spl vaja, nüüd proovin kohe nii kah).
Siis segasin sinna sisse umbes pool kilo rukkijahu ja linaseemneid ning päevalilleseemneid ja kõrvitsaseemneid. Jätsin kerkima umbe 24 tunniks.

Järgmine päev kakkusin taigna anumast välja ja segasin hulka veel umbes pool kilo rukkijahu, et saaks korraliku taignamassi, millest kena päts voolida. Sain hakkama ja panin ahju, hea leib tuli. Kuigi ahjus oli ta liiga kaua ja pealt läks leib suht koorikuks, mida hiljem lõigates oma kätt väheke vigastasin, aga see on esimese juuretise ja ehtsa leiva tegemise kohta ikka väike aps. See leib kõlbas süüa! Kuigi öeldakse, et esimesed kolm juruetiseleiba lähevad täielikult aia taha.


Leib ilma juuretiseta

Oma esimese leiva tegin rukkijahust, mille poest ostsin.
See oli imelihtne.

4 dl rukkijagu
1 dl inaseemneid
1 dl mandlilaaste
1 dl päevalilleseemneid
poolteist pakki pärmipulbrit
2 dl leiget vett
2 tl soola
1 dl suhkrut

Segasin pärmipulbri leige veega ja sinna hulka panin 4 dl rukkijahu, suhkru ja soola. Lisasin veel umbes detsiliitri jagu mandlilaaste ja linaseemneid ja päevalilleseemneid. Nii et kui ma ta kerkima/hapnema jätsin, nägi ta välja nagu suur kogus körti. See kerkis mul umbes kuus tundi, sest mul pole siin väga sooje tingimusi talle pakkuda, et kerkimini kiiremini toimuks.
Hiljem kallasin taigna nõust välja (jube kleepuv) leivavormi ja panin ahju umbes tunniks ajaks 160 kraadi juures. Vahepeal võtsin ahjust välja ja niisutasin pealt veega.
Lõpptulemus sai ikka väga hea. Minu esimene leib!


Juurikapirukas

Mina panen alati piruka sisse selle, mis parasjagu külmikust leian. Nii et sellel pirukal on lõputult variante.

Soolane pärmitaigen
2 paprikat
pool sibulat
3 keskmist küünt küüslauku
125 g oliive
pool keskmisest suvikõrvitsast
umbes 300 g juusturibad
maitseained
umbes 2 tl soola
umbes 4 spl võid taignasse ja määrimiseks

soovi korral tšillit, seeni, porgandit vms.

Kui taigen on valmis kerkinud ja ma seda uuesti sõtkuma hakkan, lisan taignasse suurema osa neljaks hakitud oliive. Mulle hullult meeldib kui taignas on oliivid, suuremad-väiksemad tükid, kuidas kunagi.

1) Toorete köögiviljadega
Rullin taigna lahti ja määrisin kokku võiga ning raputan peale maitseained. Lihamaitseaine panin ka seekord, vaatab, mis juhtub. Siis tilli ja hea kui oleks ka peterselli. Mul polnud. Siis laotan peale kõik muu jama, mis ma olen enne valmis hakkinud. kõige peale panen juustu. Mulle meeldib seda ohtralt panna, ning ribad on kuidagi mugava kujuga. Laotan nad enam-vähem ühtlaselt segu peale laiali.



2) Läbi praetud viljadega
Viskan puhta taigna peale kogu kõõgiviljakraami, mille enne pannil läbi kuumutasin, koos või ja maitseainetega, siis on ta selline rasvane plöga, mille saab ilusti piruka vahele keerata. Enne kui kokku keeran, laotan ka juustu peale.

Seejärel võib kõik kokku rullida, et tuleksid nagu kuklid (selleks on vähem kraami vahele vaja panna) aga seekord tegin ma nii, et jagasin taigna umbes kolmeks ja keerasin küljed omavahel kokku nagu ärikirja (naljakas sõna), nii et liitekoht põhja alla jääb ja mökerdasin pealt võiga kokku. Tegeikult peaks selleks muna kasutama vist, aga mida käepärast pole seda pole.


Pärmitaigen

Pulbrist ja ilma munata

Kuna mul ei olnud tervet pakki pärmipulbrit enam alles, tegin umbes veerand paki pulbriga, ja toimis väga edukalt. Tavalise tükipärmiga teen kõik samamoodi, erinevus on selles, et tükipärmi sõtkun suhkruga vedelaks, mitte ei lahusta vees.

10 g pärmipulbrit (või muudel juhtudel 25 g tükipärmi)
2 dl leiget vett
2 dl leiget piima (kasutasin lahjat piima, 1%)
2 dl suhkrut
2 tl soola
umbes 300 g nisujahu
2 spl võid

Panin olemas oleva pärmi, umbes 10 g, leigesse vee-piima segusse ja lahustasin. Kraanist saab kuumema vee võtta ja külmikust külma piima, siis saabi kenasti leige, käesooja lahuse. Lisasin jahu ja suhkru, soola ja sulatatud või ning sõtkusin kokku kuni jahu enam käte külge ei jäänud ning panin kerkima.
Kuna ma kerkimist kunagu oodata ei jaksa, siis panin taigna ahju kerkima. Lasin ahju 50 kraadiga soojaks, keerasin tule alt ja panin taigna kerkima. Mõne aja pärast, kui ahi maha hakkas jahtuma, panin korraks uuesti vunki juurde ja keerasin jälle maha varsti. Töötab võluväel ja taigen kerkib tunduvalt kiiremini!

Kui taigen on kerkinud, sõtkun seda koos uue jahuga kuni ta enam käte külge ei jää ja annab kenasti lahti rullida.